kuidas ma shoppama läksin

kakskordkaks

"Kui kuuled valget last nutmas, siis võid kindel olla, et tal on kas kool maha põlenud või kliistripühad välja kuulutatud, või on õpetaja unustanud lastele kakskordkahest midagi õppida anda. Sellest ei maksa mitte rääkidagi, mis siis saab, kui algab suvevaheaeg. Siis on nutt ja halamine nii hirmus, et sure või ära, seda on lihtsalt võimatu pealt kuulata. Ükski silm ei jää kuivaks, kui koolivärav suveks kinni pannakse. Kõik lapsed laulavad koduteel kurbi murelaule ja lausa luksuvad nutust, kui mõtlevad sellele, et läheb mitu kuud, enne kui neil jälle kakskordkahte üles antakse. Jaa, see on niisugune viletsus, et ei saa võrrelda ühegi asjaga," lausus Pipi ning ohkas raskelt.
"Äh," tegid Tommy ja Annika.

mu kevad saatis mulle sõnumi.
ma läksin talle külla.

aagaaaaa......

mõnikord ma tean...

alice

"See oli kõige totram teelaudkond, mida ma eluilmas olen näinud!"
Just siis, kui ta nõnda ütles, märkas ta, et ühel puul oli uks, mis viis otse puu sisse. "See on väga imelik," mõtles Alice, "aga kõik on täna imelik. Ma arvan, et võin väga hästi sinna sisse minna." Ning ta läkski.

alice

"Kes s i n a oled?" küsis Tõuk.
Kõneluse niisugune algus polnud kuigi julgustav. Alice vastas üsna ujedalt: "Ma... ma ei tea õieti isegi, härra, vähemalt praegu mitte -- kuigi ma tean, kes ma o l i n, kui ma täna hommikul üles tõusin; aga mulle tundub, et ma olen sellest ajast mitu korda muutunud."

õpetaja

"õpetaja, palun ärge enam haigeks jääge!"